Elupuuheki hooldamine – kuidas hoida hekk tihe, roheline ja elujõuline?

Elupuuhekk on üks populaarsemaid valikuid aia piiramiseks, sest see kasvab suhteliselt kiiresti, pakub privaatsust aasta ringi ning on õigesti hooldades pikaealine. Ilusa ja tiheda heki kasvatamisel on kõige olulisemad regulaarne kastmine, mõõdukas väetamine, õigeaegne lõikamine ning noorte taimede kaitsmine kevadpäikese eest.

Eriti tähelepanelikult tuleb elupuuhekki hooldada esimestel aastatel pärast istutamist, kui taimede juurestik alles areneb.

Kastmine

Pärast heki istutamist tuleb jälgida, et muld püsiks ühtlaselt niiske. Noor ja veel juurdumata elupuu on läbikuivamise suhtes väga tundlik.

Hekialune muld tuleks vähemalt kord nädalas korralikult läbi kasta. Kuuma ja kuiva ilmaga võib kastmist vaja olla sagedamini. Kui hekk istutatakse põuaperioodil ja hekialust ei ole multšitud, võib esimestel nädalatel olla vajalik kasta isegi üle päeva.

Äsja istutatud elupuid tasub esimestel nädalatel kasta ka vihmase ilmaga. Tiheda võraga suuremate taimede puhul võib osa vihmaveest jääda võrale ning juurte ümbruses olev muld ei pruugi saada piisavalt niiskust.

Kõige parem on kasta harvem, kuid põhjalikult. Nii liigub vesi sügavamale mulda ja taim kasvatab tugevama ning sügavama juurestiku. Sage ja väga vähese veega kastmine soodustab pinnalähedase juurestiku teket ning muudab taime põua suhtes tundlikumaks.

Erilist tähelepanu vajab hekk esimesel ja teisel kasvuaastal. Ka vanemat hekki tuleks pikema põuaperioodi ajal kindlasti kasta.

Kui sügis on kuiv, kasta hekki korralikult ka enne maa külmumist. Igihaljad taimed aurustavad vett ka talvel ning piisav mullaniiskus aitab vähendada talviseid ja varakevadisi kuivamiskahjustusi.

Oluline on samas vältida ka liigniiskust. Elupuule sobib niiske, kuid hea drenaažiga pinnas – pidevalt vettinud mullas võivad juured kahjustuda.

Multšimine

Pärast istutamist on soovitatav katta hekialune multšiga. Selleks sobib hästi näiteks okaspuu koorepuru.

Multš aitab:

• hoida mullas niiskust;
• vähendada umbrohtude kasvu;
• kaitsta juuri suurte temperatuurikõikumiste eest;
• vähendada suvel mulla liigset kuumenemist;
• hoida hekialuse korrastatud ja hooldatuna.

Multšikiht võiks olla ligikaudu 5–8 cm paksune. Multši ei tasu kuhjata tihedalt vastu elupuu tüve – tüve ümber võiks jääda veidi vaba ruumi.

Multšikihti tasub aeg-ajalt täiendada, sest koorepuru laguneb aastatega.

Väetamine

Elupuuhekk ei vaja suurtes kogustes väetist, kuid mõõdukas väetamine aitab säilitada taimede tugevat kasvu ja ilusat rohelist värvust.

Kevadel, pärast lume sulamist ja kasvuperioodi alguses, võib hekki väetada spetsiaalse okaspuude kevadväetisega. Kevadväetis sisaldab rohkem lämmastikku, mis toetab uute võrsete kasvu.

Suve teises pooles lämmastikurikast kevadväetist enam kasutada ei tasu, sest liiga hiline tugev kasv võib muuta noored võrsed talvekahjustustele vastuvõtlikumaks.

Juuli lõpus või augusti alguses võib vajadusel kasutada okaspuudele sobivat sügisväetist. Sügisväetised sisaldavad vähe lämmastikku ning rohkem kaaliumi ja teisi elemente, mis aitavad taimedel talveks valmistuda.

Väetamisel järgi alati konkreetse väetise pakendil toodud kasutusnormi. Liigne väetamine ei muuda hekki kiiremini ilusaks ning võib taimi hoopis kahjustada.

Elupuuheki lõikamine

Regulaarne lõikamine aitab elupuuhekil muutuda tihedaks ja hoida soovitud kuju.

Kujundatud elupuuhekki lõigatakse tavaliselt üks kuni kaks korda aastas. Esimese lõikuse võib teha kevadel pärast tugevamate külmade möödumist ning vajadusel teise lõikuse suvel, tavaliselt juuli lõpus või augusti alguses.

Lõikamisel eemaldatakse peamiselt sama aasta rohelist juurdekasvu. Ühe korraga ei ole vaja väga palju eemaldada – enamasti piisab, kui lõigata tagasi umbes kolmandik kuni pool uuest kasvust.

Väga oluline on mitte lõigata liiga sügavale vana pruuni ja okasteta puidu sisse. Elupuu kasvatab vanast puidust uusi võrseid halvasti ning liiga tugevast lõikusest võivad hekki jääda püsivad pruunid või paljad laigud.

Hekki kujundades on hea jätta selle alumine osa pisut laiemaks kui ülemine. Nii pääseb valgus ka alumiste oksteni ning hekk püsib alt tihedam.

Kui soovid kindla kõrgusega hekki, võib ladva kasvu piirata siis, kui hekk hakkab soovitud lõppkõrgusele lähenema. Ladva regulaarne lõikamine soodustab külgvõrsete arengut ja aitab muuta heki tihedamaks.

Väga kuuma, päikeselise või põuase ilmaga ei ole elupuuhekki hea lõigata. Samuti ei tasu tugevat lõikust jätta hilissügisesse – lõikamisest stimuleeritud uus kasv ei pruugi enne talve piisavalt puituda.

Noore elupuuheki varjutamine

Kõige tundlikum on elupuuhekk kevadise päikese suhtes esimestel aastatel pärast istutamist.

Probleem tekib tavaliselt veebruaris ja märtsis, kui päike muutub juba tugevaks, kuid maapind võib olla endiselt külmunud. Igihaljas elupuu hakkab päikese käes okaste kaudu vett aurustama, kuid külmunud mullast ei suuda juured kaotatud vett piisavalt kiiresti asendada. Selle tulemusena võivad võrsed kuivada ja pruunistuda.

Eriti suur on kahjustuste oht päikesepaistelises, tuulises ning lõuna- või edelapoolses kasvukohas.

Noort hekki võib esimestel kevadetel kaitsta spetsiaalse varjutuskangaga. Varjutuskangas paigaldatakse tavaliselt talve lõpus enne tugeva kevadpäikese saabumist ning eemaldatakse siis, kui maa on sulanud ja taimed saavad jälle juurte kaudu normaalselt vett omastada.

Kangast ei ole vaja tihedalt ümber taime pakkida – eesmärk on vähendada tugeva päikesekiirguse mõju, mitte muuta taime õhukindlalt kaetuks.

Vanema ja hästi juurdunud heki varjutamine ei ole enamasti vajalik. Erandiks võivad olla väga avatud, päikeselised ja tuulised kasvukohad.

Elupuuheki hooldamine sügisel ja talvel

Sügisel on üheks olulisemaks hooldustööks piisava mullaniiskuse tagamine. Kui sügis on kuiv, kasta hekki enne maa külmumist põhjalikult.

Talvel võib probleemiks muutuda raske ja märg lumi, mis vajutab elupuude oksad laiali. Eriti tundlikud võivad olla kõrged ja sambakujulised taimed.

Kui hekiga on kogunenud väga palju rasket lund, võib seda ettevaatlikult eemaldada. Jäätunud oksi ei tasu jõuga raputada ega painutada, sest külmunud oksad võivad kergesti murduda.

Samuti tasub jälgida, et teede ja kõnniteede soolatamisel ei satuks suures koguses soolast lund elupuuheki juurte või võrsete peale.

Miks elupuu pruuniks läheb?

Üksikud pruunid oksad ei tähenda alati, et elupuu on haige. Pruunistumisel võib olla väga erinevaid põhjuseid.

Kõige sagedamini põhjustavad elupuude pruunistumist:

• liiga kuiv pinnas;
• ebapiisav kastmine pärast istutamist;
• talvine või varakevadine kuivamiskahjustus;
• liiga tugev päike koos külmunud maapinnaga;
• liigniiskus ja halb drenaaž;
• liiga tugev või sügav lõikamine;
• talvised soolakahjustused;
• juurte vigastamine;
• harvem haigused või kahjurid.

Kui pruunistumine tekib üksikute okste kaupa, tasub kahjustatud osa lähemalt uurida. Kui aga terve taim hakkab kiiresti värvi muutma, tuleks kontrollida kõigepealt mulla niiskust ja juurestiku olukorda.

Kuivanud ja täielikult pruuniks muutunud oksad ise enam roheliseks ei muutu. Väiksemad kahjustatud kohad võivad aja jooksul kõrvalolevate tervete võrsete kasvades siiski täituda.

Kõige olulisemad vead, mida elupuuheki hooldamisel vältida

Elupuuheki puhul tasub vältida eelkõige nelja levinud viga: värskelt istutatud heki läbikuivamist, liigset väetamist, liiga sügavat lõikamist vana puidu sisse ning noorte taimede jätmist väga tugeva kevadpäikese kätte ilma piisava niiskuse või kaitseta.

Korralikult istutatud ja esimestel aastatel hästi hooldatud elupuuhekk muutub aja jooksul järjest vastupidavamaks ning vajab hiljem oluliselt vähem tähelepanu.

Rikets Aianduskeskusest leiad laia valiku erinevas kõrguses mullapalliga elupuid heki rajamiseks ning vajalikud tooted elupuuheki istutamiseks ja hooldamiseks – mullad, väetised, multši, kastmistarvikud, hekikäärid ja varjutuskangad.