Troopiline ilu Sinu kodus!

Filodendron (Philodendron) – troopiline võhaline

Filodendroni (Philodendron) perekonda kuulub üle 500 liigi võhaliste (Araceae) sugukonnas. Looduslikult kasvavad kõik filodendronid troopilises Ameerikas. Võhaliste sugukond ise on tohutult suur – 3250 liiki ja 105 perekonda. Eestis on looduslikult vaid kaks liiki: harilik kalmus (Acorus calamus) ja soovõhk (Calla palustris), kuid filodendroni sugulased on kodudes hästi tuntud – näiteks sulgvõhk, diifenbahhia, kuuvõhk, peittõlvik ja sõrgköis.

Hooldus ja kasvutingimused

Filodendronid on kodus väga kohanemisvõimelised. Sobivad valgusküllasesse elutuppa, kööki või vannituppa ning eelistavad temperatuuri +18–23 °C. Talvel kastetakse taimi üks kord nädalas, suvel palava ilmaga kaks kuni kolm korda nädalas. Väetamine toimub kevadest sügiseni: talvel üks kord kuus lahja täisväetiselahusega, suvel kaks korda kuus.

Paljundamine

Filodendronit on kodus lihtne paljundada kevadel või suvel jagamise või varrepistikutega. 10–15 cm pikkuseid lõikeid on soovitatav panna juurduma kaks–kolm tükki korraga, et saada kiiremini lopsakas uus taim. Noori taimi istutatakse ümber igal kevadel ja neile meeldib kasvada pigem väikeses potis. Kui juured täidavad poti tihedalt, on aeg kevadel suuremasse anumasse ümber istutada.

Väetamine

Kasutage filodendroni toitmiseks tasakaalustatud vedelat toataimede väetist, mis on lahjendatud poole kangusega. Alustage väetamist, kui näete varakevadel esimest uut kasvu, seejärel väetage iga kuu, kuni ilm jahtub ja päevad sügisel lühenevad. 

Monstera (Monstera) – efektne ja lopsakas

Monstera on filodendroni sugulane ja üks kõige populaarsemaid toataimi. Suured mulgulised lehed on nii dekoratiivsed kui ka praktilised. Nad aitavad ruumi täita ja lisavad kodu interjöörile troopilist rohelust. Monsterat hinnatakse ka õhku puhastava toime poolest.

Kastmine ja valgustingimused

Kevadel ja suvel vajab monstera rohkem vett ja toitaineid, kuna taim on aktiivses kasvufaasis. Sel perioodil tuleks teda kasta regulaarselt, hoides mulla kergelt niiske, kuid vältides läbivettimist. Talvel on kastmine mõõdukam, lastakse mullapinnal enne uut kastmist kergelt kuivada.

Monstera eelistab eredat, kuid hajutatud valgust, kus tema lehed saavad areneda tugevaks ja dekoratiivseks. Taim talub hästi ka poolvarjulist kasvukohta ning saab hakkama isegi varjus, kuid sellisel juhul on kasv aeglasem ja lehed väiksemad. Otsest ja kõrvetavat päikesevalgust monstera ei armasta, kuna see võib põhjustada lehepõletusi. Piisav valgus aitab säilitada lehtede ilusa kuju ja erksa rohelise värvuse.

Monstera sobivus kodusse

Monsterat võib kodus hoida potis läbimõõduga 19–21 cm, kõrgus 60–70 cm. Troopiline taim talub ka jahedamaid temperatuure (alla +10 °C mitte) ning kergeid temperatuuri kõikumisi ja tuuletõmmet, mis teeb sellest ideaalse taime kodudesse ja avalikesse ruumidesse. 

Kuivad tingimused võivad lehti kahjustada. Lehed tuleks hoida puhtad ja kuuma ilmaga võib neid regulaarselt piserdada. 

Ümberistutamine ja väetamine

Noori monsterasid tuleks istutada ümber igal kevadel, vanemate taimede puhul piisab pindmise mullakihi vahetamisest. 

Väetamine toimub kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant roheliste toataimede väetisega. Talveperioodil (umbes oktoobrist märtsini) on monstera kasv aeglasem või peatub sootuks, mistõttu taim ei kasuta lisatoitaineid ära. Väetamine sel ajal võib hoopis koormata juuri.

Monstera õhujuured ja paljundamine

Monsteral arenevad õhujuured, mis aitavad taimel looduslikus keskkonnas toestusele kinnituda ning õhust niiskust ja toitaineid omastada. Kodustes tingimustes ei ole õhujuuri vaja rutiinselt lõigata, kuigi need võivad vahel kasvada väga pikaks. Vajadusel võib need suunata potti mulla sisse või kinnitada toestuse (nt samblavai) külge. Mulda suunatud õhujuured arenevad aja jooksul edasi tavapärasteks juurteks, pakkudes taimele täiendavat tuge ja toiteaineid, mis aitab monsteral tugevamaks ja suuremaks kasvada.

Kas õhujuuri tohib lõigata?

Kuigi õhujuurte eemaldamine taime otseselt ei tapa, on soovitatav seda vältida. Iga lõige tekitab taimele haava, mis võib olla sissepääsutee haigustekitajatele. Kui juured on aga esteetiliselt häirivad või kuivanud, võib neid kärpida, kuid seda tuleks teha alati puhaste ja steriliseeritud lõikevahenditega.

Paljundamine 

Monsterat paljundatakse varrelõikudega, mis peavad sisaldama vähemalt ühte sõlme (koht, kust vars hargneb) ja kasvupunga. Kui valitud varrelõigul on juba olemas ka õhujuur, juurdub taim uues keskkonnas tavaliselt märksa kiiremini ja kindlamalt, kuna taimel on juba olemas algne organ vee omastamiseks.

Draakonipuu (Dracaena) – päritolu ja välimus

Draakonipuu kuulub agaaviliste sugukonda ja on pärit troopilistest piirkondadest. Erinevad liigid võivad kasvada kodustes tingimustes 1,5–2 m kõrguseks, kuigi looduses võivad mõned kasvada kuni 5 m.

• Ääris-draakonipuu (Dracaena marginata) – pikad, kitsad oliivrohelised lehed punase äärisega (30–90 cm pikkused, 2–7 cm laiad).
• Lõhnav draakonipuu (Dracaena fragrans) – laiad rohelised või rohelise-kollased lehed, kõrgus kodus 1,5–2 m.
• Käänd-draakonipuu (Dracaena reflexa) – oksad moodustavad laia ja koheva võra, kasv kodus 1,5 m.

Eestis on kõige levinumad esimesed kolm liiki, hooldus on neil sarnane.

Temperatuur ja niiskus

Draakonipuu eelistab toatemperatuuri 18–23 °C, kuid harilik draakonipuu talub ka kuni 10 °C. Keskküte ei tee taimele liiga, kuid taim eelistab niisket õhku – kuiv õhk võib tekitada lehtedele pruunid laigud. Oluline on vältida tõmbetuult.

Valgus ja kastmine

Draakonipuu vajab valget või poolvarjulist kohta, kuid otsene päikesevalgus võib kahjustada lehti. Ääris-draakonipuu talub nii otsest päikest kui ka poolvarju. Lõhnav draakonipuu eelistab poolvarju. Käänd-draakonipuu vajab hästi valgustatud kohta, et säilitada tugev kasvu ja erksad lehed.

Kasta pehme veega mõõdukalt kogu aasta vältel. Suvel võib kastmist suurendada, kuid ülekastmist tuleb vältida, kuna liigse niiskuse tõttu võivad juured kahjustuda. Keskküttega ruumis on hea aeg-ajalt lehti piserdada.

Väetamine ja ümberistutamine

Väetada võib üle kahe nädala, talvel (oktoobrist märtsini) vaid paaril korral, lahjendatud universaalse kompleksväetisega. Pigem harvemini kui liiga tugevalt.

Nooremat taime tuleks ümber istutada igal kevadel, vanemat iga 2–3 aasta tagant. Kasutada viljakat mulda, segades vajadusel jämeda liiva, lehtpuu söetükke või kergkruusa, et tagada hea drenaaž.

Paljundamine

Draakonipuu paljundatakse külgharudega, ladvapistikutega või tüvelõikudega (ca 20 cm pikkused). Jälgi, et tüvelõigu ülemine ots jääks ülespoole. Paljundamine on parim kevadel või suvel.