Püsilillede maailm. Kuidas selles orienteeruda?

Terve suve õitsevad püsililled

Salvei

Väga kauni välimusega salveid on rohkem, kui peenratäide. Salveide tervendavat toimet kirjeldab kõige paremini just nende nimi, sest salveid said oma nime ladina keelsest sõnast Salveo, mis tähendab “tervendada” või “päästa”. Salveide mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike ravimiseks ning salveiteed tarbitakse suu- ja kurguhaiguste, seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral. Salveid ravimina kasutades tasub olla ettevaatlik, sest selle rohke ja pikaajaline tarvitamine võib tekitada krambihooge ja meeltesegadust.

Aedsalvei

Aedsalvei (S. officinalis) on Vahemeremaadest pärit mitmeaastane poolpõõsas ning teda leidub nii helelillade, siniste kui ka valgete õitega.

💡 Hea teada:

Leeksalvei ja kirju salvei

Eestis kasvatatakse üheaastase taimena Brasiiliast pärit leeksalveid (S. splendens) ja seemnetest kirju salveid (S. horminum).

Metssalvei

Metssalvei (Salvia nemorosa ) on puhmikut moodustav mitmeaastane rohttaim huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnas. Ta on üks meie lemmikuid just sellepärast, et ta on kiirekasvuline ning tekitab oma punakas-lillade õitega ilusa kontrasti paljude teiste taimedega, näiteks roosidega, mis kaunistavad meie aedasid oma kaunilt lopsakate õitega just praegu.

💡 Hea teada:

Lavendel – Mesilaste lemmik tervendaja ja rahutooja

Lavendli rahustavad ja tervendavad toimed toovad igasse koju meeldiva aroomi, mis aitab lõõgastuda ja sügavalt uinuda. Lavendli sügavlillad õied on imeilusaks kontrastiks aia roheluse keskel ning meelitavad ligi tolmendajaid, kes hoolitsevad aia püsiva õieilu eest.

Lavendel (Lavandula) on igihaljaste aromaatsete lehtpõõsaste, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Looduslikult kasvavad umbes 28 liiki vahemeremaade kuivadel ja kivistel aladel. Kõige tuntum liik on poolpõõsas tähkjas lavendel (L. angustifolia).

💡 Hea teada:

Neiusilm – Tõeliselt päikeseline kaunitar

Neiusilm (Coreopsis) on ühe või mitmeaastaste rohttaimede ja põõsaste perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, kes kasvab looduslikult Põhja- ja Lõuna Ameerikas ning Aafrikas. Neiusilmade eriti ilusad kollased õied meelitavad ligi rohkelt mesilasi ja liblikaid ning toovad Sinu peenrasse tõelist päikesesära ☀️

💡 Hea teada:

Faasseni naistenõges – Vähenõudlik hea meetaim

Naistenõges (Nepeta) on püsikute perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Faasseni naistenõges õitseb kaua ning peale õitsemist varsi maha lõigates hakkab samal aastal ka teist korda õitsema.

💡 Hea teada:

Kurereha – Väärtuslikult rikkalik õitseja terveks suveks

Kurereha ehk geraanium (Geranium) on püsikute ja põõsaste perekond kurerehaliste (Geraniaceae) sugukonnas. Umbes 400 liiki kasvab põhja- ja lõunaparasvöötmes, Eestis kasvab looduslikult 13 liiki. Kurereha on üks tolmendajate lemmik taim 🐝 ning sobib suurepäraselt pinnakatte- ja ääristaimeks, moodustades kiirelt ilusaid puhmikuid.

💡 Hea teada:

Suve keskel õitsevad püsililled

Pojeng –  Pilkupüüdvalt kuninglik suveaia õitseja

Pojeng (Paeonia) on rohttaimede, pikaealiste püsikute või heitlehiste poolpõõsaste (puispojengide) perekond pojengiliste (Paeoniaceae) sugukonnast. Pojengid kasvavad looduslikult Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerika lääneosas.

Rikets soovitab: Itoh-pojengid on ristandid põõsaspojengist ja rohtsest pojengist. Neil on poolpuitunud jõulised varred, mistõttu ei vaja nad toestamist. Itoh-pojengid õitsevad järk-järgult ning õite läbimõõt on kuni 20 cm. Itoh-hübriidid taluvad hästi karmi kliimaga talvesid, mistõttu on nad meil paremini kasvatatavad, kui põõsaspojengid. Lumeta talve puhul võivad siiski vajada talvekatet, eriti noorte taimede puhul. Sordi ‘Cora Louise’ õied on kaunis kombinatsioon valgest ja sügavlillast.

💡 Hea teada:

Lembeliilia – Kaunis pilgupüüdja

Lembeliilia (Agapanthus) on põõsaste või igihaljaste taimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast. Lembeliiliaid on 10 sorti, mis kasvavad looduslikult Lõuna-Aafrikas. Inglise keeles kutsutakse lembeliiliat veel ka Lily of the Nile, blue lily või African blue lily. Need nimed viitavad liilia sarnasele välimusele ja päritolule.

💡 Hea teada:

Murtudsüda – Kaunilt romantiline õitseja

Lisa oma aeda õrna armastuse hõngu.

Murtudsüda (Dicentra) on rohttaimede perekond punandiliste (Fumariaceae) sugukonnast. Umbes 20 liiki on looduslikult levinud Hiinas, Jaapanis ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvatatakse põhiliselt 2 sorti: kõrgekasvuline harilik murtudsüda (D. spectabilis) ja selle valgeõieline vorm (D. spectabilis alba).

💡 Hea teada:

Suve teise poole õitseja

Raudrohi – Pikaajaline ja vastupidav peenratäide

Raudrohi (Achillea) on rohttaimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Raudrohi on talvekindel püsik, mis võib oma kasvukohas sobivatel tingimustel kasvada üle kümne aasta.

Eestis kasvab looduslikult 4 liiki:

🔹️ lõhnavat raudrohtu (A. nobilis)

🔹️ võsa-raudrohtu (A. ptarmica)

🔹️ harilikku raudrohtu (A. millefolium)

🔹️ ida-raudrohtu (A. salicifolia)

💡 Hea teada:

Aed-leeklill ehk Floks – Rikkalik õitseja aastakümneteks

Aed-leeklill (Phlox) kuulub üle 60 liigiga rohttaimede perekonda siniladvaliste (Polemoniaceae) sugukonnas. Nad on looduslikult levinud põhiliselt Põhja-Ameerikas ja Mehhikos. Leeklilled on väga levinud püsikud, kelle leiad pea igast aiast. Hea hooldamise korral võivad leeklilled Sulle kaaslasteks olla aastakümneid.

💡 Hea teada:

Päevaliilia – Vastupidav ja vähenõudlik püsilill

Päevaliilia (Hemerocallis) on muguljate juurtega taimeperekond päevaliilialiste (Hemerocallidaceae) sugukonnast. Looduslikult kasvavad 15-20 liiki päevaliiliaid Lõuna-Euroopas, Kaukaasias, Siberis ja Ida-Aasias. Aedades kasvatamiseks on aretatud ligi 70 000 aed-päevaliilia sorti. Nagu ütleb ka taime nimi, õitseb päevaliilia ainult ühe päeva, kuid järgmisel päeval avaneb juba uus õis.

💡 Hea teada:

Päevakübar ehk siilkübar, sõrmkübar – Suurte päevaliblikate vaieldamatu lemmik!

Päevakübar (Rudbeckia) on taimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, kuhu kuulub üle 40 liigi. Päevakübarad on looduslikult levinud Põhja–Ameerikas. Vanasti olid kõik päevakübarad Rudbeckia perekonnas, kuid asjatundjad eraldasid sealt punase päevakübara, ehk siilkübara liigid (Echinacea), milledel on suurepärane võime suurendada inimorganismi vastupanu haigustele. Põhja-Ameerika preeriates kasutasid indiaanlased Echinacead ravimtaimedena ning just Echinacea toidulisandid koguvad aina rohkem populaarsust, sest neid soovitatakse tarbida külmetusperioodide jooksul. On tõestatud, et tänu oma koostisele, suurendab siilkübar valgete vereliblede arvu, mis omakorda takistab põletike teket. Ravimina kasutatakse taime maapealset osa: õied, lehed ja varred.

💡 Hea teada:

Härjasilm – Ilus suvine õitseja!

Härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste (Compositae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Looduslikult kasvavad härjasilmad Euraasia mandri rohumaadel.

💡 Hea teada:

Suve lõpu õitsejad

Budleia – Meeldivalt lõhnav liblikapõõsas

Budleia (Buddleja) perekonda kuuluvad umbes 100 liiki suve- või igihaljaid puid, põõsaid ja rohttaimi. Budleiat kutsutakse ka liblikapõõsaks, sest tema erksavärvilised õied meelitavad liblikaid ligi. Looduslikult kasvavad budleiad Ida-Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvatatakse Davidi budleiat (Buddleja davidii), mis on Lääne- ja Kesk-Hiinast pärit kiirekasvuline põõsas ning mis kasvab kuni 3 m kõrguseks. Davidi budleia on suvehaljas ja meie kliimas on ta külmatundlik, kuid taastub pärast talve hästi.

💡 Hea teada:

Monarda – Dekoratiivne maitse- ja ravimtaim

Monarda (Monarda) ca 15-liigiline perekond kuulub huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda. Ta sai endale nime arsti ja botaaniku Nicolás Bautista Monardes (1493 – 1588) järgi, kes kirjeldas oma 1574. aastal kirjutatud raamatus Ameerika mandrilt leitud taimi. Monardad on väga populaarsed aiataimed ja meelitavad suuresti ligi mesilasi. Just selle pärast on soovitatav istutada neid kasvuhoonesse tomatitaimede vahele. Samuti pidid nad parandama oma lõhnaga tomatite maitset.

💡 Hea teada:

Astilbe

Astilbe (Astilbe) on külmakindlate püsikute perekond kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonnast. Astilbed on looduslikult levinud Kesk- ja Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas.

💡 Hea teada:

Hosta –  Efektne roheline puhmas

Hosta (Hosta) on rohttaimede perekond agaaviliste (Agavaceae) sugukonnast. Tänapäevaks on hosta liike juba umbes 50. Hosta pärineb Jaapani Honshu saare varjulistest mägimetsadest, kus teda kasvatati juba ammu enne Euroopasse jõudmist köögiviljana. Hosta sai oma nime Austriast pärit arsti ja botaaniku Nicholas Thomas Host´i järgi. Euroopas mainiti hostat esmaskordselt Hollandis 1712. aastal. 18. sajandi teisel poolel jõudis hosta Pariisi, kus teda kasvatati eelkõige parkides. Prantsusmaalt levis hosta edasi üle Euroopa ning sellest ajast alates on hostad Euroopas hinnatud ilutaimedena tänu oma suurtele dekoratiivsetele lehtedele ja valgetele lõhnavatele õitele.

💡 Hea teada:

Kukekannus

🦋 Kukekannused (Delphinium) 🐝on mitmeaastaste taimede perekond umbes 300 liigiga tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Mitmed liigid on rohkeõielised. Enamik kukekannuste liike on looduslikult levinud põhja-parasvöötmes, mis teeb neist talvekindlad püsikud. Õied on tavaliselt sinised, kuid leidub ka valgeid ja roosasid.

💡 Hea teada:

Hortensia – Vähenõudlik ja võrratu!

Hortensia (Hydrangea) on heitlehine ilupõõsas, mille perekonda kuulub umbes 80 liiki. Hortensiad on suhteliselt vähenõudlikud taimed ning meie aedades on nad populaarsed just tänu oma suurtele õitekobaratele ja pikaajalisele õitsemisele. Hortensiaid kasutatakse tihti haljastuses.

Meie kliimavööndis kasvavad edukalt aedhortensiad (Hydrangea paniculata) ja puishortensiad (Hydrangea arborescens). Hortensiad on pärit Ida- ja Kagu-Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Aedhortensia kasvab kuni 2 m kõrguseks tihedaks põõsaks rohkete õitekobaratega ning kasvab looduslikult Jaapani, Hiina ja Venemaa Kaug-Ida metsades. Puishortensia on pärit Põhja-Ameerika idaosast ning armastab niisket kasvukohta. Vastupidiselt puishortensia nimele, on tegu ikkagi põõsaga, mis kasvab meil ainult 1 – 1,5 m kõrguseks.

Hortensiaga sobivad kokku istutamiseks näiteks:

💡 Hea teada:

Heleenium – Rikkalikult õitsev varasügise ilu Sinu aias!

Heleenium (Helenium), teise nimega ka säralill, on taimeperekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Nad kasvavad looduslikult Põhja- ja Kesk-Ameerika niisketel niitudel ja metsadest.

💡 Hea teada:

▫️ Heleeniumid on väga dekoratiivsed haljastutaimed, sest nad kasvavad puhmadena 50-100 cm kõrguseks.

▫️ Kasvuks vajavad toitainerikast, parasniisket ja hästi vett läbilaskvat ning päikeselist kasvukohta.

▫️ Paljundada saab seemnetega, pistokstega või jagamise teel. Istuta taimed üksteisest 30-60 cm kaugusele, et jätta taimele ruumi kasvamiseks.

▫️ Olenevalt sordist õitsevad heleeniumid juulist septembrini.

▫️ Külmal talvel tuleb taim kinni katta, kuid üldiselt on heleenium talvekindel.

Sügisesed õitsejad

Õiekas sügisaster – Võrratute värvidega sügisaster toob peenrasse tekstuuri!

Õiekas sügisaster (Aster novi-belgii) on taimeperekond korvõieliste (Asteraceae või Compositae) sugukonnast. Astrid on pärit Ameerikast ning on meil populaarne sügislill.

💡 Hea teada:

▫️ Armastab päikeselist kasvukohta, aga talub ka poolvarju.

▫️ Kasvuks vajab kuivemat lubjarikast mulda, kuid ei talu läbikuivamist.

▫️ Külva seemned varakevadel kasti või suve alguses kasvukohale.

▫️ Istuta taimed üksteisest 50 cm kaugusele.

▫️ Sügisaster hakkab oma imeilusalt vahvaid õisi näitama alates teisest kasuvaastast, augustist oktoobrini-novembrini.

▫️ Suurem osa astritest on meil suhteliselt külmakindlad ning võivad ühel kohal kasvada aastakümneid.

▫️ Pikemaajalise kasvu saavutamiseks jaga puhmikuid iga 6-8 aasta tagant.

Kukehari – Efektne puhmas suvel, lopsakas õitseja sügisel

Kukeharjad (Sedum) on pikaajalised vähenõudlikud püsikud, mis näitavad oma tõelist ilu just siis, kui suvetaimede õitsemisaeg on möödunud, septembris ja oktoobris. Kukeharjad on head meetaimed, mis meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid. Kukeharjad kuuluvad oma umbes 400 liigiga paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonda, mis on peamiselt levinud Mehhiko troopiliste alade mäestikes ja põhjaparasvöötmes.

Eestis on looduslikult levinud 4 liiki:

🔹️ Harilik kukehari kollaste õitega (Sedum acre)

🔹️ Valge kukehari (Sedum album)

🔹️ Suur kukehari (Sedum telephium ssp. maximum ehk Sedum maximum)

🔹️ Verev kukehari (Sedum telephium)

💡 Hea teada:  

▫️ Kasvamiseks vajab kukehari päikeselist kasvukohta ning keskmise toitainesisaldusega pinnast, mis laseb hästi vett läbi. Kukehari ei talu seisvat vett pinnases, mis võib tekitada juurestiku mädanemise.

▫️ Kukeharjasid võib istutada nii üksikult kui ka suuremate kogumikena ning nad sobivad kasvatamiseks nii peenral kui ka kiviktaimlas.

▫️ Kukeharju paljundatakse puhmiku jagamise teel või noorte võrsetega suve keskel.

▫️ Mõneaastaseid kukeharju saab külvata ka seemnetega, mis tuleks kevadel külvata kastidesse või otse kasvukohale.